Kuna me polegi oma tööst eriti palju rääkinud siis teeme seda seekordses postituses.
Bertil-i töö:
Esimesel nädalal tutvusin ettevõtte tegevusega ning oli pisikene ülessanne koostada ettekanne mida mina arvan, et mis on Project Management. Teise nädala esimese poole veetsin ma laboris, kus tehakse valgustitele igasuguseid teste. Seal laboris tehakse termoteste, tolmuteste, veetest ja akustilist teste. Ning neljapäeval osalesin rahvusvahelisel koosolekul, kus räägiti ettevotte toodetest ja kuhu maale on projektid jõudnud. Kolmandal nädalal olen osalenud enamustel koosolekutel, kus arutati projektide käiku.
Allar-i töö:
Mina töötan raamatupidamisosakonnas ja kuigi see algul hirmutav tundus, et kõik saksakeeles on, siis tegelikult saan hästi hakkama. Tööülesanneteks on minul sissetulevate arvete sisestamine arvutisse, arveid on 3 erisuguseid (jupid/osad, teenused ja veo arved), mina tegelen eelkõige juppide/osadega, kuid viimasel ajal on mulle usaldatud juba ka teenuste arveid. Töö juures on minu juhendajaks Armin, kes on selles firmas töötanud juba 17 aastat ja viimased 15 raamatupidamisosakonnas. Tema juttu ja õpetusi on väga huvitav kuulata, ta on rääkinud mulle saksamaal kehtivatest maksudest ja seadustest, nt saksamaal on toiduainetel 7% käibemaks, kui minna restorani sööma tuleb maksta 19% käibemaksu, kuid kui tellida sealt samast restoranist toitu kaasa, tuleb maksta 7%. See nädal peaksin saama ka laboris ja tootmisruumides natukene ringi käia.
Eelmise nädala algul käisime Arnsbergi lossi varemetel turnimas, sinna minna soovitas mu juhendaja töö juurest. Ta ütles, et seal on väga ilus vaade ja ta ei valetanud.
Nädalavatuseks mingeid plaane ei teinud, sest lubas vihma ja tormi. Päris tormiks asi ei läinud, aga vihma sadas küll vahetpidamata. Seega olime kodused ja pidasime oma korterikaaslasega (kelle nime me jätkuvalt ei tea) minu sünnipäeva. Täitsa tore õhtu oli.
Pühapäevaks kutsus Petra (meid vastuvõtva kooli ingliskeele õpetaja) pubisse jalgpalli vaatama. Dortmund võitis 3-0 ja meeleolu pubis oli ülev, iga värava peale tehti ikka põrgulärmi. Pärast jalkat läksime välja sööma. Sinna tuli ka Petra abikaasa, kellel oli Eestist väga huvitav mälestus oma reisist 1991 aastast. Nimelt otsisid nad ööbimiskohta ja omaarust leidsidki väga õdusa koha. Hommikul tahtes hommikusöögile minna tuli välja, et nad olid ööbinud hoopis lõbumajas :)